Suur tänu ka Madli vanematele vahvate päkapikkude ja meisterdus materjali eest.
Täname ka Mirta issit, kes tõi meile vahvat meisterdus materjali.
kolmapäev, 9. detsember 2009
TÄNAME!
Täname meie rühma suuri päkapikke, kes on meile rühma toonud komme, küpsiseid jne.
Suur tänu ka Madli vanematele vahvate päkapikkude ja meisterdus materjali eest.
Täname ka Mirta issit, kes tõi meile vahvat meisterdus materjali.
Suur tänu ka Madli vanematele vahvate päkapikkude ja meisterdus materjali eest.
Täname ka Mirta issit, kes tõi meile vahvat meisterdus materjali.
teisipäev, 8. detsember 2009
esmaspäev, 7. detsember 2009
MENÜÜ 07.-11.12 DETS.
ESMASPÄEV
HOMMIK: MANNAPUDER MOOSIGA
PIIM
LÕUNA: KÖÖGIVILJA-HAKKLIHASUPP,
RUKKIJAHUVAHT PIIMAGA,
TERALEIB, PUUVILI.
OODE: SINGI-JUUSTUPIRUKAD,
TEE.
TEISIPÄEV
HOMMIK: PIIMA-NUUDLISUPP,
VÕILEIB TOMATI JA MAHEDA HEERINGAVÕIGA.
LÕUNA: KURZEME STROOGONOV, KEEDUKARTUL,
RUKKILEIB, KEEFIR,
KAPSA-ÕUNASALAT
PIIMAKISSELL MOOSIGA.
OODE: KALASUUPISTED HAPUKOOREGA, PIIM.
KOLMAPÄEV
HOMMIK: TATRAPUDER VÕIGA, PIIM
LÕUNA: BORš HAHUKOOREGA, RUKKILEIB,
KOHUPIIMAVORM KISSELLIGA, PORGAND.
OODE: ODRAJAHUKARASK, KEEFIR.
NELJAPÄEV
HOMMIK: PIIMA-KRUUBISUPP, VÕILEIB KURGI JA TUUNIKALAGA.
LÕUNA: HAUTATUD KANA HAPUKOOREKASTMES, KEEDETUD RIIS,
PORGANDISALAT, KEEFIRITARRETIS MOOSIGA, RUKKILEIB, PIIM.
OODE: KARTULI-MUNASALAT, KAKAO.
REEDE
HOMMIK: HIRSIPUDER VÕIGA, PIIM.
LÕUNA: KALAFRIKADELLISUPP, RUKKILEIB,
SAIAVORM PIIMAGA, JUURVILI.
OODE: PELMEENID KOOREKASTMESGA, KOHV.
reede, 4. detsember 2009
neljapäev, 3. detsember 2009
laupäev, 28. november 2009
teisipäev, 24. november 2009
25.nov. on KADRIPÄEV
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kombestik
Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
Ennustused
Ilmaennustused:
Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Muud ended ja kombed:
Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kombestik
Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: kadripäevale eelneval hanipäeval e. kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
Ennustused
Ilmaennustused:
Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Muud ended ja kombed:
Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
reede, 20. november 2009
neljapäev, 19. november 2009
ARSTI NÕUANNE!
Lugupeetud lapsevanemad!
Gripp on jõudnud ka meie kooli. Gripiviiruseid on mitmeid ja see, kas ta on seagripp või tavaline igasügisene hooajagripp - see polegi nii tähtis. Selge on see, et nakkus levib kiiresti ja väga ägedalt.
Gripi sümptomiteks on:
* kiire enesetunde halvenemine
* tugev peavalu
* kõrge palavik
* lihaste-, liigeste-, silmade valu
* kuiv köha
* väsimus, nõrkus
* isu langus
Kui Teie lapsel on need sümptomid, siis palume last mitte kooli saata. Koolis on haige laps nakkusohtlik teistele ja haigus levib kiiresti. Isoleerimisvõimalust koolis ei ole. Lisaks on haigel lapsel koolis ebamugav olla ja üksi ei saa me haiget last koju saata. Igal juhul peavad koolil olema lastevanemate tel. numbrid ja te peate olema kättesaadavad, kui teie laps koolis haigestub.
Gripist hoidumiseks:
- pese käsi
- köhides või aevastadas kata suu
- haigest inimesest hoia distantsi
- haigena jää koju ja helista perearstile.
Esimestel päevadel palavikuga ei pea tulema perearstile, sest perearsti ooteruumis võid saada juurde veelgi raskema gripiviiruse tüve. Tuleb ainult teatada, et laps on haige. Kui haigus on paranenud, siis saab arst või ka pereõde anda puudumise kohta tõendi. Kool võiks usaldada ka ema poolt antud tõendit, sest viimastel päevadel on perearstide koormus lausa kümnekordistunud ja kõigile lihtsalt ei jätku vastuvõtu- aegu. Ka paranenud laps võib saada perearsti ooteruumist uue viiruse.
Esimestel päevadel on tähtis, et haige lamaks voodis, jooks võimalikult palju ja >38 kraadise palaviku langetaks paracetamoliga ( küünlad, Panadol siirup ja tabletid- kõik on apteegis saadaval).
Kui te pole veel haigestunud, siis A- ja B- gripi vastu on võimalik perearsti juures vaktsineerida. Seagripi vaktsiini Eestis veel ei ole. Igal juhul on kõik looduslikud immuunsust tugevdavad vahendid head (punane päevakübar, küüslauk, jõhvikad, astelpaju marjad, mesi jne.)Viibige palju värseks õhus, tuulutage tube.
Olge terved ja katsuge säilitada optimistlik ellusuhtumine. Rõõmsameelsed inimesed haigestuvad vähem ja põevad haigusi kergemalt.
Lugege gripist veel www.tervisekaitse.ee, www.gripivastu.ee
Kaunist sügise lõppu ja ilusat jõuluootust!
Kooliarst Signe Ustav
Gripp on jõudnud ka meie kooli. Gripiviiruseid on mitmeid ja see, kas ta on seagripp või tavaline igasügisene hooajagripp - see polegi nii tähtis. Selge on see, et nakkus levib kiiresti ja väga ägedalt.
Gripi sümptomiteks on:
* kiire enesetunde halvenemine
* tugev peavalu
* kõrge palavik
* lihaste-, liigeste-, silmade valu
* kuiv köha
* väsimus, nõrkus
* isu langus
Kui Teie lapsel on need sümptomid, siis palume last mitte kooli saata. Koolis on haige laps nakkusohtlik teistele ja haigus levib kiiresti. Isoleerimisvõimalust koolis ei ole. Lisaks on haigel lapsel koolis ebamugav olla ja üksi ei saa me haiget last koju saata. Igal juhul peavad koolil olema lastevanemate tel. numbrid ja te peate olema kättesaadavad, kui teie laps koolis haigestub.
Gripist hoidumiseks:
- pese käsi
- köhides või aevastadas kata suu
- haigest inimesest hoia distantsi
- haigena jää koju ja helista perearstile.
Esimestel päevadel palavikuga ei pea tulema perearstile, sest perearsti ooteruumis võid saada juurde veelgi raskema gripiviiruse tüve. Tuleb ainult teatada, et laps on haige. Kui haigus on paranenud, siis saab arst või ka pereõde anda puudumise kohta tõendi. Kool võiks usaldada ka ema poolt antud tõendit, sest viimastel päevadel on perearstide koormus lausa kümnekordistunud ja kõigile lihtsalt ei jätku vastuvõtu- aegu. Ka paranenud laps võib saada perearsti ooteruumist uue viiruse.
Esimestel päevadel on tähtis, et haige lamaks voodis, jooks võimalikult palju ja >38 kraadise palaviku langetaks paracetamoliga ( küünlad, Panadol siirup ja tabletid- kõik on apteegis saadaval).
Kui te pole veel haigestunud, siis A- ja B- gripi vastu on võimalik perearsti juures vaktsineerida. Seagripi vaktsiini Eestis veel ei ole. Igal juhul on kõik looduslikud immuunsust tugevdavad vahendid head (punane päevakübar, küüslauk, jõhvikad, astelpaju marjad, mesi jne.)Viibige palju värseks õhus, tuulutage tube.
Olge terved ja katsuge säilitada optimistlik ellusuhtumine. Rõõmsameelsed inimesed haigestuvad vähem ja põevad haigusi kergemalt.
Lugege gripist veel www.tervisekaitse.ee, www.gripivastu.ee
Kaunist sügise lõppu ja ilusat jõuluootust!
Kooliarst Signe Ustav
Määrus
§4 Lapse lasteaias kohalkäimine
(5) Lapse kojujäämisel tervislikel või perekondlikel põhjustel tuleb vanemal informeerida sellest lasteaia töötajat või juhatajat samal päeval kella 8.30-ks. Rühma naasmisel tuleb esitada puudumistõend, haiguse korral üle 5 päeva – arsti poolt väljaantud tõend.
(6) Vanem on kohustatud teatama lapse lasteaeda tagasitulekust vähemalt eelneva tööpäeva hommiku kella 8.30-ks. Hilisemal teatamisel ei saa lasteaed tagada lapse toitlustamise lapse lasteaeda saabumisel.
Rohkem loe http://avalik.amphora.ee/kongutavv/document.aspx?id=13890
esmaspäev, 16. november 2009
kolmapäev, 11. november 2009
TEADE!
16.11 - LÄHEME EESTI RAHVA MUUSEUMI. PILET 5 KR. KAASA SAAVAD 13 LAST, KOOLIEELIKUD JA VANEMAD VIIEAASTASED.
teisipäev, 10. november 2009
Täna on mardipäev.
Toidulaud oli mardipäeval tavalisest rikkam. Sümboolne toit oli mardihani või muu linnu liha. Vana mardipäevatoiduna teatakse ka seapead keedetud naeri või kaalikatega. Tehti ka mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Laual oli ka kalja, õlu, mett ja õunu.
Vanad eestlased ennustasid mardipäeva järgi ka ilma. Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui mardipäev oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Ennustati, et mardipäeva külm toob külmad jõulud ja mardipäeva sula soojad jõulud.
Loe lisaks http://uuseesti.ee/22881
Toidulaud oli mardipäeval tavalisest rikkam. Sümboolne toit oli mardihani või muu linnu liha. Vana mardipäevatoiduna teatakse ka seapead keedetud naeri või kaalikatega. Tehti ka mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Laual oli ka kalja, õlu, mett ja õunu.
Vanad eestlased ennustasid mardipäeva järgi ka ilma. Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui mardipäev oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Ennustati, et mardipäeva külm toob külmad jõulud ja mardipäeva sula soojad jõulud.
Loe lisaks http://uuseesti.ee/22881
pühapäev, 8. november 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)